pühapäev, 2. märts 2008

Hooaega oodates

Ehk mida teen mina kui parajasti pole hooaeg ja mida soovitan teha teistel purjetamishuvlilstel.

Mina käin näiteks jõusaalis ja ujumas, et saada järgmiseks hooajaks end vormi. Purjetades ei ole jõud küll kõige tähtsam faktor, aga kasuks ta tuleb kindlasti.
Kui sind huvitab purjetamine või üldse väikelaevandus, soovitan külastada kipper.ee foorumit. Sellest paremat eesti väikelaevnikele suunatud saiti ja foorumit ei leidu. Kipper.ee foorum on suurepärane koht oma teoreetiliste teadmiste täiendamiseks ja teiste merehuviliste seikluste lugemiseks. Samuti on huvitav lugeda merendus ajakirju nagu Paat ja Navigaator. Välismaistest loen ma Yachting Worldi. Kui sellest väheks jääb, võib internetist leida igasuguseid huvitavaid reisikirju ja pildialbumeid. Ja loomulikult on olemas youtube, kust saab vaadata väga erinevaid videosi, täna näiteks vaatasin "Vanishing Point"i meeskonna tehtud videoid 2005 ja 2006 aasta Muhu Väinast, kui nüüd järele mõelda on hea, et hooaeg pole kaugel, vastasel korral võivad need videod tekitada väikse masenduse. Tegu on minu meelest suurepäraste videotega, mis ajavad kohe kirjeldamatu purjetamise isu peale.
Veel on üheks võimalikuks meelelahutuseks mõne ümbermaailma regatti jälgimine, aga sellega ma see talv ei ole tegelenud. Ei ole minu meelt mööda regatti. See-eest järgmine aasta on Volvo Ocean Race ja selle suure fännina jälgin ma seda kindlasti. Veel leidub aadressil www.volvooceanrace.tv palju põnevaid videoid eelmistest Volvo OR-idest.
Varsti algab meil Mere ja vabaaja mess, kuhu ma kindlasti ka lähen ja soovitan soojalt kõigile merehuvilistele.
Lõpetuseks:
Hooaeg 2008 ei ole enam kaugel, niiet neil kellel jahid veel korda seadmata, soovitan sellega kohe peale hakata. Kuigi targem oleks kõik võimalik kohe sügisel ära teha.

Kuidas me jahti veest välja tõstsime

Kuna sugulase jaht kaalub üle 3 tonni ei saa seda tõsta kohaliku Orissaare kraanaga vaid pidi kutsuma võimsama kraana. Kraanajuhiga aeg kokku lepitud, asusime sõbraga Orissaare poole teele.
Kohale jõudes, hakkasime tegema ettevalmistusi. Sõitsime jahiga suure kai äärde. Kraanat oodates sai küüritud puhtaks jahi poord, mis omanikul eelmine päev puhastamata jäi.
Kui kraana kohale jõudis, oli esimene asi mast maha võtta. Selleks kinnitasime masti kraana konksu külge. Kasutades köit, mille panime masti ümber ja kinnitasime kraana konksu küljes rippuvate kettide külge. Nüüd, kui kraana tõstma hakkas, jäi köis saalingute taha pidama. Enne masti täitsa maha tõstmist, tuli loomulikult vandid, parduunid ja staagid lahti võtta. See tehtud, tõstsime masti maha ja panime selle pikuti jahi peale. Kõik kolm korda üle kontrollitud, hakkasime ette valmistama jahi välja tõstmiseks. Selleks panime tugevad turvavöö materjalist rihmad jahi alt läbi. Üks kiilust vööri poole ja teine ahtri poole ning kinnitasime mõlemate rihmade otsad kraana konksu otsas rippuvate kettide külge. Edasi oligi jahi välja tõstmine. Tõstsime ta vastava käru peale, mille omanik oli teinud vist mingi kastiauto raamist. Nüüd ei olnud muud, kui traktor kärule ette panna ja sõidutada jaht omaniku hoovi. Hoovi sisse tagurdamine oli üsna vaeva nõudev töö. Arvestades, et jaht on peaaegu 10m pikk ja manööverdamisruumi seal eriti ei olnud. Aga traktorist sai selle tööga suurepäraselt hakkama.
Jäigi üle ainult jaht "sisse pakkida". Selleks olid tal sarikad, mille panime üle masti, mis oli jahi peal pikuti. Sarikate peale asetasime kahekordse kile, mille pingutamiseks sidusime äärtesse veega täidetud kanistrid. Kanistrite hea omadus on see, et nad püsivad talve läbi pingul. Kui kile nööridega kere alt kokku siduda, pidid nöörid ära venima.
Jaht sisse pakitud, istusime toidulauda, kus meenutasime möödunud hooaega.