Kuna sugulase jaht kaalub üle 3 tonni ei saa seda tõsta kohaliku Orissaare kraanaga vaid pidi kutsuma võimsama kraana. Kraanajuhiga aeg kokku lepitud, asusime sõbraga Orissaare poole teele.
Kohale jõudes, hakkasime tegema ettevalmistusi. Sõitsime jahiga suure kai äärde. Kraanat oodates sai küüritud puhtaks jahi poord, mis omanikul eelmine päev puhastamata jäi.
Kui kraana kohale jõudis, oli esimene asi mast maha võtta. Selleks kinnitasime masti kraana konksu külge. Kasutades köit, mille panime masti ümber ja kinnitasime kraana konksu küljes rippuvate kettide külge. Nüüd, kui kraana tõstma hakkas, jäi köis saalingute taha pidama. Enne masti täitsa maha tõstmist, tuli loomulikult vandid, parduunid ja staagid lahti võtta. See tehtud, tõstsime masti maha ja panime selle pikuti jahi peale. Kõik kolm korda üle kontrollitud, hakkasime ette valmistama jahi välja tõstmiseks. Selleks panime tugevad turvavöö materjalist rihmad jahi alt läbi. Üks kiilust vööri poole ja teine ahtri poole ning kinnitasime mõlemate rihmade otsad kraana konksu otsas rippuvate kettide külge. Edasi oligi jahi välja tõstmine. Tõstsime ta vastava käru peale, mille omanik oli teinud vist mingi kastiauto raamist. Nüüd ei olnud muud, kui traktor kärule ette panna ja sõidutada jaht omaniku hoovi. Hoovi sisse tagurdamine oli üsna vaeva nõudev töö. Arvestades, et jaht on peaaegu 10m pikk ja manööverdamisruumi seal eriti ei olnud. Aga traktorist sai selle tööga suurepäraselt hakkama.
Jäigi üle ainult jaht "sisse pakkida". Selleks olid tal sarikad, mille panime üle masti, mis oli jahi peal pikuti. Sarikate peale asetasime kahekordse kile, mille pingutamiseks sidusime äärtesse veega täidetud kanistrid. Kanistrite hea omadus on see, et nad püsivad talve läbi pingul. Kui kile nööridega kere alt kokku siduda, pidid nöörid ära venima.
Jaht sisse pakitud, istusime toidulauda, kus meenutasime möödunud hooaega.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar